Triatlon läheneb
Viimane nädal here and counting. Võtab jala kergelt võbelema küll kui mõtlen selle pühapäeva ja triatloni kättejõudmise peale. Väga suur osa ettevalmistustest on tehtud ja teisipäeval käisime veel 12-13-inimeselise kambaga rada läbi sõitmas.Mitmed käisid ka ujumas ja paar tükki ka jooksid ehk mõni tegi juba väikse trenni-triatloni läbi. Täiesti hull ikka kui põlevate silmadega mõned töökaaslased üritusest räägivad, nagu oleks tegu elu ja surma küsimusega. Üks näiteks rääkis kuidas ta kodus vahetusala-trenni teeb, et jookseb vannitoast märgade jalgadega tossude juurde ja üritab kiiresti sokke-tosse jalga saada. Ei tea kas seda võiks juba nimetada natuke üle vindi keeramiseks :D Favoriite on tegelikult päris mitu ja mina ei hakka enam heietamagi mõtet esiviisikusse pääsemisest. Põhiline on naistearvestuses edukalt esineda (devil).
Kuna eelmisel aastal oli raja tähistusega mõningal määral probleeme (täpsemalt ühes konkreetses kohas jooksuetapil, kust paar inimest parempöörde asemel otse jooksid), siis olen ma äärmiselt väsinud ühe kolleegi (üks neist, kel õnnestus eksida) jauramisest, kas rajatähistus on ikka piisav ja kas ikka silte tuleb igalepoole ja nii edasi. Üleeile tõstsin lõpuks häält, et kule ole vait, ma olen seda rajatähistuse kallal ohkimist terve aasta kuulanud. No lihtsalt ei jaksa enam järjepidevalt nalju teha: "Jah, ma teen sulle eraldi nööriraja." "Jah, loomulikult me teeme sildid vähemalt 2x2m suurused." jne. Igatahes võtan raja tähistamist seekord nagunii eriti tõsiselt, pole mõtet muretseda.
Üks triatlonil vetelpäästja auastmes kolleeg käis samuti meiega Viitnal ja aerutas pisikeses kummipaadis koos GPS-seadmega järve läbi, et ujumisdistants enam-vähem paika panna. Pühapäeval on tarvis paikapandud koordinaatidega punktides poide aset täitvad rannapallid nööriga põhja kinnitada.
Täna sebisin lisaks veel ühe kummipaadi, mis peaks olema vähe pädevam (suurem) kui mul hetkel olemasolev. Nüüd võib meie päästemeeskonda juba päästelaevastikuks nimetada. Päästerõngas on veel puudu ja meie tagasihoidlikust budgetist ei tahaks selle ostmiseks ka raha eraldada, pigem loodan ikka kuskilt laenata. Otsin küll ühe ujumislaua, mida saab poollaipadele abiks visata; sellel on peal paljutähenduslik kiri: "This is not a lifesaving device!" Kõigile osalejatele olen öelnud, et ujumises pole keelatud vannipardid vms abivahendid, mis on mõeldud inimese vee peal hoidmiseks, aga päramootoreid, lesti jms ei luba.. Samas on loomulikult täiesti kindel, et keegi miskit abivahendit kasutama ei hakka, kuidas sa seal hulbid tõsisel võistlusel näiteks täispuhutavad "musklid" käte ümber. Stiilne oleks iseenesest muidugi ;)
Hommikul tõin ära karikad, mis netist tellides fotode pealt nägid küll mõnevõrra paremad välja kui tegelikkuses, aga pole hullu, see pole ju motivaator omaette. Kinkekaardid ja diplomid vajavad veel natuke orgunni aga põhimõtteliselt on auhindade osa valmis.
Õhtuse grilli jaoks sain rentida lähedalasuva Viitna Puhkekeskuse sauna, kust mõnusalt otse järve saab sumatada. See oli nagu täpp i-le, sest afterparty võimalikkus ja asukoht rõhus mind pikka aega. Irmelin aitab oma professionaalse käega liha ja saunaõlled kohale ning mida muud veel hing tahta oskab.
Nüüd siis tuleb ainult loota, et ilm tuleb ka ilus ja kõik vajalikud komponendid jooksevad kenasti kokku. Samas olen ma täiesti kindel, et nii paljutahulisel üritusel miskit ikka sujuvalt ei lähe aga kui juba kolmveerand on okei, siis saab ka rahul olla :P


0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home