6.Skype'i triatlon Valgehobusemäel

Uskumatu aga tõsi - juba kuuendat korda võtsid sportlikud Skype'i endised ja praegused töötajad ritta, et teha üks sõbralik triatlon. Risto, kes viimased kaks aastat seda üritust (väga super hästi) korraldanud on kõhkles üsna viimase hetkeni oma osalemises aga õnneks tõmbas ikka trikoo selga ja tuli meiega joonele. Kokku seekord stardis 20 meest ja 5 naist. Suhteliselt stabiilne osalejate arv läbi aegade.

Ilm oli super ilus nagu alati ja natuke liiga palav nagu ka peaaegu alati. Rajad olid muidugi pehmelt öeldes natuke raskemad kui kaks aastat tagasi minu korraldatud Valgehobusemäe triatlonil. Tõus oli tõusus kinni ja eriti rattarada kasutas ikka tõeliselt suusaradade "parimaid" palu ära. Samas oli jälle huvitavam, kuna väiksemaid ringe sõites/joostes oli pealtvaatajatel võistlust palju põnevam jälgida. Minul oli kohal jälle supertore fanclub Oliveri ja Martini näol. Peale võistlust jõudis kohale ka Kristjan, kes minuga samal ajal higistas Elion Cupi Tallinna rattamaratonil Kõrvemaa kandis.

(Triin all paremas nurgas)

Lahe oli see, et esimest korda minu triatloni-ajaloo jooksul oli naiste vahel tõeline rabamine. Kolmekesi Teele ja Kareniga vehkisime üksteisest terve raja jooksul mitu korda mööda ja lõplikud ajad jäid samuti umbes tunniajase võistluse puhul paari minuti sisse. Sellist põnevust pole varem naiste konkurentsis olnud ja minu jaoks isiklikult andis see võistlusele ikka päris palju juurde.

Lõplikult otsustas paremusjärjestuse alles jooks, sest rattas olime pidevalt kõik üksteise vaateväljas ja ajad jäid poole minuti sisse. Ühesõnaga võitis Karen, mina suutsin viimasel jooksuringil napilt Teelest mööda minna ja sain teise koha ning kolmandaks jäi Teele, keda ma tegelikult enne võistlust oma põhiliseks konkurendiks pidasin (kuna ma Karenist ja tema triatloni- ja maratonitreeningutest lihtsalt midagi ei teadnud).

(pildil lõplik naiste võitja Karen mind taga ajamas)

Ei tea kuidas (ja kas ja kelle vedamisel) see lahe üritus ka edaspidi jätkub aga nagu Risto ütles: "Kui 25 inimest ikka joonele saada, siis võiks see traditsioon ikka edasi kesta." Täitsa nõus. Pole just eriti palju asju, mis meie alatimuutuvas firmas kuus aastat vastu oleks pidanud.

*Piltide eest tänud Kajale!